Külmade ilmade ja lumesaju saabudes on paratamatu, et kõnniteed ning trepid muutuvad üha libedamaks. Kui päevane temperatuur tõuseb plusskraadide poolele, siis öine külm teeb asja eriti hulluks. Keegi meist ei soovi hommikul trepi peal libiseda või võtta auto juurde jõudmiseks appi suusakepid. Libedus ja jää on meil igal talvel väga aktuaalne teema, seetõttu räägin lähemalt, kuidas teha libedustõrjet koduhoovis.

Esimene väga hea nipp on regulaarne lumekoristus ning seejärel sissesõidu- ja kõnnitee puhastamine lumeharjaga. See aitab vähendada kinnitallatud lume hulka, mis on üks libeduse tekitajatest. Kui lumi aga ära sulab ja seejärel uuesti külmub, siis ei aita ei lumelabidas ega lumehari.

Kõige levinum ja traditsioonilisem viis libedustõrjeks on puistata soovitud kohtadesse sellist materjali, mis aitab muuta teepinda karedamaks või sulatada sinna tekkinud jääd. Millest on jutt ja kust kohast seda saada? Võtame vaatluse alla enimkasutatud puistematerjalid, mida on ka tavainimesel väga lihtne hankida.

Sool

Sool on ammusest ajast teada-tuntud libedustõrje vahend, mida kasutatakse teeolude parandamiseks ka maanteedel. Nimelt sulatab sool lund ja jääd. Olete kindlasti märganud, et meri jäätub tunduvalt halvemini kui järvevesi. Põhjus peitub soolas – mida rohkem soola, seda aeglasemalt vesi jäätub. Kui tavapäraselt jäätub vesi 0 °C juures, siis 10%line soolalahus vajab külmumiseks juba –6 °C ja 20%line lahus lausa –16 °C. Teele puistatud sool sulab ja muudab teepinnal oleva lume/jää soolalahuseks. Mida rohkem soola puistatakse, seda külmema ilmaga saab jääd sulatada.

Ettevaatlik tasub olla unikivide või muude nõrgemate pindadega, sest sool võib neid kahjustada. Seepärast soovitame enne soolatamist järgi uurida, kas selle materjali peale tasub soola puistata.

Soola kasutamise miinuspool on see, et sool jätab jalanõudele oma jälje. Kui jalutate uhkete jalavarjudega soolamärjal teel ja panete need pärast tuppa kuivama, võite üsna pea märgata valgeid soolarante.

Liiv

Liiv on teine väga tõhus libedustõrje vahend. Seda leidub paljudes kohtades ja liiv on odavam kui sool. Liiva puistamine aitab tekitada mehaanilist libedustõrjet. See tähendab seda, et kui liivaterad jäävad jalanõu ja jää vahele, tekib raskendatud hõõrdumine ning tee ei tundu enam libe. Liivaga ei saa jääd sulatada, kuid libeda vastu aitab ta väga hästi. Nutikamad on seganud soola ja liiva kokku ning sellise seguga ülepuistatud teepind sulatab jääd ja katab selle liivateradega.

Miinuspoolena võib välja tuua selle, et kevadel lume sulades jäävad liivatatud teed tolmuseks ja liivaseks ning vajavad lisapuhastust. Samuti ei tasu liivakogusega üle pingutada, sest tahes-tahtmata jäävad liivaterad ka jalanõude külge ning nende igakordsel tuppatassimisel teeme endale paratamatult ka koristustööd juurde.

Graniitkruus

Viimastel aastatel on libedustõrjeks hakatud kasutama graniitkruusa. Eelis liiva ees on see, et terad on suuremad ega lähe tuulega lendu. Kruusa tööpõhimõte on sama mis liival – jalanõu ja libeda pinna vahele jäävad terad tekitavad suurema hõõrdumise ning teepind ei tundu enam libe. Kruusa võib puistata nii asfaldile, unikivile kui ka treppidele.

Nagu liiva puhul, võib miinuspoolena välja tuua selle, et kevadel lume sulades on teeääred ja trepiservad kruusakive täis, mis tuleb harjaga kokku lükata.

Jääsulataja

Tegemist on spetsiaalse „soolaga“, milles naatriumi asemel on kasutatud magneesiumi (sool – NaCl, jääsulataja – MgCl2). Selle ülesanne on sulatada jääd ja lund. Kokkupuutel jääga toimub jääsulataja ja jää vahel eksotermiline reaktsioon, mis tähendab, et jääsulataja eraldab soojust. Jääsulataja toimib kuni temperatuurini –32 °C.

Miinuspoolele jääb see, et tegemist on päris kange kraamiga, mida ei maksa igale poole puistata. Pakendile on üldjuhul märgitud, et seda ei soovitata kasutada poorsetel tellistel, tsemendivuukidel ega paekivil. Päriselus tuleb olla ettevaatlik ka betoonpinna ja unikivi puhul.

Kokkuvõtteks on libedustõrje vahendeid tegelikult veel. Maha võib puistata igasugust piisavalt väikeste graanulitega liiva, kruusa ja kivisegu, mis ei sega kõndimist, kuid tekitavad libisemist takistava kihi. Jääsulataja ja soola kasutamisel tuleb meeles pidada, et need on tulemuslikud vaid õhukese jääkihi korral. Kui jää paksus on 5 cm või üle selle, siis lahjeneb puistatud materjal sedavõrd palju, et ei sulata jääd teepinnani. Sel juhul võtke abiks liiv või väikseteraline killustik.

Ka paksema jää puhul võib kasutada mehaanilist jõudu ja eemaldada selle jääpurustaja abil, mis muidugi ei ole suuremate pindade puhul reaalne. Kuid näiteks trepi puhtana hoidmine ei tohiks küll kellelgi üle jõu käia.